Lasteaia õppe-ja kasvatustegevuse korraldus

  • Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab kalendriaasta 1. septembril ja kestab järgneva kalendriaasta 31. augustini. Aktiivne õppe-ja kasvatustegevus toimub 1. september -31.mai. Ajavahemikku 01. septembrist - 01. oktoobrini sõimeealiste rühma laste seisukohalt ning 01. septembrist -15. septembrini 3-7aastaste laste seisukohalt käsitleme kui sisseelamis- ja  laste arengu uurimise perioodi, mil tegevus käib plaani alusel ja põhirõhk on suunatud mängule ning selle kaudu laste tundmaõppimisele. Suveperioodil (1. juunist - 31. augustini) toimub aasta jooksul õpitu kordamine ja kinnistamine ning põhirõhk on mängulisel õuetegevusel. Haridus– ja teadusministri poolt kinnitatud riiklikel koolivaheaegadel toimub õpitu kordamine ja kinnistamine.
  • Lasteaed kasutab lasteaedade elektroonilist infosüsteemi Eliis, millega liitusime 2018. a jaanuaris. Selles keskkonnas täidetakse rühmapäevikuid, planeeritakse projekte ja õppetööd toetavaid tegevusi ning jagatakse infot/tagasisidet peredele.
  • Lasva Lasteaed Pargihaldjas õppe- ja kasvatustöö aluseks on Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel koostatud lasteasutuse õppekava, arengukava, aasta tegevuskava ja päevakava. Pedagoogiline nõukogu kooskõlastab tegevus– ja päevakava. Sellest lähtuvalt ja rühma õppe- ja kasvatustöö analüüsi tulemusi ja parendusettepanekuid arvestades püstitatakse rühma uue õppeaasta eesmärgid, kajastatakse põhimõtted, korraldus, koostatakse päevakava, rühma iseloomustus ELIIS- keskkonnas. Lisaks koostatakse dokument Lapse eeldavad tulemused vanuseti, lähtudes laste east rühmas. Antud dokument asub ELIIS-i keskkonnas ja on kättesaadav ka lapsevanematele.
  • Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse ELIIS- keskkonnas  kavandatava projekti temaatika, nädalategevused ja koostöö peredega. Projekti plaani täiendatakse iganädalaselt. Projekti ajaline pikkus sõltub laste huvist, rühma vajadustest. Teema lõppedes analüüsitakse, mida lapsed õppisid, kogesid, omandasid.
  • Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse vanuse, individuaalsete ja arenguliste iseärasustega ning lapse huvidega. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
  • Lasteaiaõpetajad toetuvad õppe- ja kasvatusprotsessi läbiviimisel üldõpetuslikule tööviisile. Rakendadakse projektõpet, mida toetab õuesõpe, avastusõpe, oskuste õpe, digiõpe. Aktiivselt on kaasa haaratud õppe- ja kasvatustegevusprotsessi õpetaja abid.
  • Projektõpe võimaldab kavandada paindlikult, kaasates lapsi ja teha vajadusel muutusi. Projektide teema ja/või teemaarendus kujuneb koostöös lastega, sinna seob õpetaja õppekava sisu. Igapäevaselt toimuvad rühmades lõimitult üldoskusi toetavad tegevused, valdkondade mina ja keskkond, keel ja kõne, lisaks ettevalmistavad tegevused  lugemiseks ja kirjutamiseks ning matemaatika- ja kunstitegevused.
  • Lapsi õpetatakse mitte niivõrd ümbritsevast elust fakte teadma, kui neid otsima, leidma, ise katsetama, avastama ja uurima. Tegevusse on haaratud kõik meeled. Arvestatakse lasteaia motot: Laps teeb kõike, mida ta suudab ja oskab, ise. Oluline on protsess.
  • Kindlate teadmiste ja oskuste kujunemiseks toimub ka süstemaatiline kordamine ja harjutamine.
  • Õppe-kasvatustöö korraldus võimaldab õpetajal tegutseda lapsega individuaalselt, paaristöö, rühmatöö põhimõttel ja/ või kogu rühmaga koos.
  • Laste põhitegevuseks on mäng. Lasteasutuses omandavad lapsed teadmisi, täiendavad oskusi ja vilumusi, õpivad suhtlema ja ennast väljendama mängudes ja mänguliste õppe- ja kasvatustegevuste kaudu. Laps õpib oma keskkonnas aktiivselt ja praktiliselt tegutsedes.
  • Tegevuste kestvus sõltub lapse huvist, vanusest, arengutasemest, tegevuse teemast, sisust, rakendatud meetodist, päevakavast.
  • Muusika- ja liikumistegevuste algused on fikseeritud lasteaia tegevuskavas ja ELIIS-is, ülejäänud planeeritud tegevusi alustab õpetaja vastavalt oma rühma vajadustele, soovidele ja võimalustele nii rühmatoas, õues, pargis, metsas jne.
  • Muusika- ja liikumisõpetaja viib läbi ühele rühmale nädalas 2 (kaks) muusikategevust ja 2 (kaks) liikumistegevust, võimaluse korral õues.
  • Õpetaja rolliks on lastele luua arengut toetav keskkond – tegevused toimuvad võimalikult mitmekesises õpikeskkonnas: rühmaruumid, lasteaia muud ruumid, õueala, lähiümbrus jne. Rühmaruum jaguneb tegevuskeskusteks ja on pidevas muutumises ja täienemises lähtuvalt käsitletava projektiteema arengust.
  • Kõik lasteaialapsed osalevad õuetegevustes. Laste õues viibimise ajal toimub ruumide koristus.
  • Igapäevategevuste käik on lapsevanematele nähtav rühmaruumis õpiseina, plakati, posteri, mõistekaardi, laste tööde, kirjutiste ja fotode kaasabil. Tehakse ja jagatakse ka  videofilme või Power Pointi esitlusi.
  • Õppetegevused ja analüüs dokumenteeritakse igapäevaselt ELIIS-i päevikusse, õppeaasta lõpus koostatakse rühmade tegevuse aasta analüüsid.
  • Õppe- ja kasvatustegevuse alased dokumendid, elektroonilised rühmapäevikud, IAK-d ja koolivalmiduskaardid asuvad ELIIS-i keskkonnas.